Dialect of Renvyle, co. Galway.

Vi aan fÆr tjÏaxt aa hoxrÏdj, acas qasu tjÏaxt lee tÏu tjÆmpall ee, qasu doo ql)egan dine. “S maih e kÆrt Çom duurjtt sjee lesj heen, “ee sjin a huurjtj ljom acas a xirj an aatj haawaaljtji.” Hoog sjee lesj an ql)egan acas lljÆc sjee ’s a tjÆmpall ee. Çluuas sjee lesj erj a vÆllax a walje, acas qasu doo fÆr an ourdu din uasal. “Kee ra tuu?” duurjtj a din’ uasal. “VÏ mee eg soxrÏdj acas qasu Çom ql)egan dine er a mÆllax.” “Keerj da rinnje tuu lesj?” duurjtj a din’ uasal. “Huc mee ljom acas d’aac mee ’s e tjÆmpall ee.” “NjÏr woor ditj?” duurjtj a din’ uasal. “Kee an faa sjin?” duurjtj a fÆr. “BwÏen ee ma xl)egan-se” duurjtj a din’ uasal, “acas daa nnjÏentaa tÆdi Æs bÆllax lesj, Ça sjuuraaltji veensje suuas lÆt.” “Acas kee an xÏ ar xaalj tuu do xl(egan” duurjtj a fÆr. “NjÏrj xaalj mee xar a bih ee, ax d’ aaca mee ins an aatj a wuuerj tis’ ee, Ça metts acam keerd a jÏenhaa lesj.” “Krjedjim Çar a dina maih ’uu” duurjtj a fÆr acas maa sjÆÆ, b’ÆÆr ljom an aatj a kÏntjaxt hele naa an do xooloodar.” “Naa bÏax fwatjÏs ort. NjÏ wanj-ha misje lÆt. Veeax foon oram nÏs muu lljÆs jÏenu Çwitj naa doxar.” “Is maih ljom sjin” duurjtj a fÆr. “TjÆnuitj a walje ljomse Ça waamidj e nnjÏnjeerj.” Hjuul sjÏad innjeenjdji e walje. “Eirji da hÏ” duurjtj a fÆr lee na vÆn, acas faa ar nnjÏneer ree duunnj. Dj’ eirji an vÆn, acas fuurj sjÏ an djÏneer ree doofj. Nuurj a dj ihjidar e nnjÏneer “tjÆnuetj” duurjtj a fÆr “Ça nnjimreemidj qla)efe qaarti.” VÏ sjÏed an tranhoona sjin ’g imarjtj xaarti, acas xodil sjee an Ïhe sjin ins e tjÆx. Acas erj madjin laarna waarjax, dj ihadar e mrikfwasta innjeenjdji. Nuurj e vÏ Çaa uurj qatji, “TjÆnuitj ljomse” duurjtj a din’ uasal lesj a vÆr. “Kee an ÇrÆha taa acad dÏumw?” duurjtj e fÆr. “Ça veki tu an aatj a taa acam ’s a malje.”

Dj eerji sjÏed acas hjuul sjÏed innjeenjdji Ça nnjÆxa sjÏad ca djÏ an tjÆmpall. “Toog an tombw)a” duurjtj a din’ uasal. D’aarda sjee an tombwa acas fuue sjÏed isjtjax. “Tjeerji sjÏs an sdoirje” duurjtj a din’ uasal lesj a vÆr. Fuuadar sjÏs innjeendji Ça nnjÆxi sjÏed Ça djÏ an doras, acas hiscliu ee, acas fuua sjÏed isjtjÆx Ça djÏ an hjisjtjinax. VÏ berjtj sjÆn-vraa na sÏu xosj ne tjinu. “Eeirji” duurjtj a din’ uasal lee bÆn Æqu acas faa fwÏ rjeerj i nnjÏneerj duunnj. “Dj’eerji sjÏ acas huc sjÏ lehi fati beaca. Wil acad Çuunnj Ça jÏneerj ax a kinaal sjin?” duurjtj a din’ uasal: “NjÏl” duurjtj an vÆn. “Mar wil qonnji ’uu heen Ïed. Eeirji hise” duurjtj sjee lesj a daarna bÆn, acas faa fwÏ rjeerj i nnjÏneerj duunnj.” Dj eeirji sjÏ acas huc sji lehi min acas qaanhÏni lehi. “NnjÆnax wil acad duunnj ax e kinaal sjin?” “NÏl” duurjtj sjÏ. “Mar bwil qonnji ee.” Fuue sjee suuas an sdoirje acas wuuel sjee an doras. Haanik an vÆn vraa amax ege fwÏ na qolhi sjÏda acas ee ooraaljtji aa voon a qosje Ça djÏ molax e kÏnnj. Dj Ïra sjÏ keerd a vÏ tÆsdaal woi. Dj Ïra sjee i veetitt sjÏ djÏneerj aal Çoo heen acas Çan strÆnsjeere. Duurjtt sjÏ Ça veetax. LljÆc sjÏ djÏneer anuues huqu vÏ veljuunjtj Ça rÏ.

Acas nuurj a vÏ saa itji acas oolti Æqu, dj’ Ïrhi an din’ uasal Çannj Ær e rou ’s ege kee an reesuun lee r eed sjÏ i lljehedj Ça jÏneer huurjtj doofj. “Nil is acam” duurjtj an fÆr; acas maa sjee da hel ee insjÏ Çamw ee. “Nuurj a vÏ mee beoo, vÏ mee poosti tjrÏ huurje, acas an hjeead vÆn vÏ acam, nÏrj huc sjÏ rjÏu Çan woxt ax fati beaca, acas qaha sjÏ hÏaxt suuas hÏ heen orhu Ça laa ’n vjrjehunisj. An daarna bÆn, nuurj a dj Ïrax a dine boxt djeerjke orhi, nÏr huc sjÏ rjÏu doofj ax min acas qaanhÏni, acas nÏ veei sjÏ nÏs fÆÆr eki heen naa din e bihj hele Ïres orhi ee erjÏsjtj, Ça laa ’n vjrjehunisj. An tjrÏwa bÆn lee r Ïr mee ’rhi an djÏneerj aalj fwÏ rjeerj, dj eeadd sjÏ sjin xalje hjinaal aa uus huurjtj duunnj.” “Kee an faa lee r eedd sjÏ sjin huurjtj duunnj acas naar eead an verjtj el’ ee jÏenu?” duurjtj a faer. “Mar nnjÏr spaaraal sjÏ ruda bihj daa meax eki rjÏu er a dine boxt, acas beei a kinaal sjin eki Ça djÏ laa ’n vjrjehunisj. TjÆnuitj ljom sa” duurjtj a din’ uasal lesj a vÆr Ça veki tuu m’ aatju.

VÏ tjÏfwi acas staabli acas qoilltji tjimpal a hÏ, acas lesj a vÏrinnje a jÏenu vÏ sjee er in aatj ba djesje henik mee lee ma Çaa huul erjÏu. “TjÆnuitj ljom sjtjÆx insje” duurjtj a din’ uasal lesj a vÆr. NjÏ ra mee wad esjtjihj nuurj a haanik pÏbwirje acas dj insje sjee er sjinnim hjool: njÏ ra sjee wad i sjinnim nuuirj i lljÏenu sjtjax a tjax lee firj acas lee mraa. Daati sjÏed erhu dousa. Nuurj a vÏ tamwal Çan Ïhje qatji huuru ljom Çel a xolu. Di eerji mee acas fuue mee a xolu acas nuuirj a Çuusji mee erj madjin nÏ ra Ænhe erj in aatj er a tjÆx naa

[The MS. ends here, but there are evidently only two or three words missing.]

AN ÇLAS CÆVLEN.

Dialect of Achill Island, co. Mayo.

Xuui a Cobaan SÏar acas a maq sjerj in a doun sjerj ec Balar Beemann co djaanu quuirtj. “Gerji an boohar, a vik,” ers an t-Æherj.

Rjih an maq amax rive an boohar, acas fillj an t-Æher a walje an laa sjin. An dÆra laa xuui sjÏad erj sjuul, acas duuertj a t-Æher lesj a waq a boohar a jÏeru. Rjih sjee amax rive an t-Æher an dÆra laa acas fillj an t-Æher a walje. “Kee sjkÏal Çiv a veeh pillju mar sjin?” ers a bÆn Cobaain ooig. “Iarenn m’Æher orram an boohar iaru: rjih mee amax an boohar rive acas pillen sjee.” “Tesji tuu maarax erj sjgeeal nÆx cuuali sjee erjÏu, acas misje mani Çit-sje nÆx pilli sjee.” Xuui sjeead erj sjuul an tjrÏwe laa, acas hesji an Cobaan ooc sjgeeal nÆx cooali an t-Æher erjÏu acas njÏr fill sjee nis moo, co djÆxi sjÏaad in a doun herj.

“Nisj,” ers an vÆn lee Cobaan ooc, “nÆÆ bÏ in an aatj erjÏu nÆx mee na wraa co moih Çitj.”

Rjinn sjeead ansjin an quuritj co Walar Beeman; acas njÏ ra duul ege, a ligin erj Æsj, fwatjÏs co njaanitt sjeead quuirtj canj Ær ele qoo moih lesj a quuirtj a vÏ ege feen.

“TÆÆrnnjÏv woofe na stÆfolj;” acas vÏ duul a xirj a maasj a maar a bildaale. VÏ qaljÏn a Walar Beemann a col hÆaert erj madjin fwÏ ’n vildal.

“A Cobaain ooig,” er sjisje, “xuui erj do xrinaxt: sjÏlim cur fusa sjÆÆxt qloxe xahu anuas naa ÆÆn kinn awaain a xirj co djÏ huu.” “Is fÏr Çitj” ers a Cobaan ooc. Hesji sjÏad a ligin anuas na hibrje. Nuuirj a xuuali Balar Beemann co ra sjÏad a xahu anuas na hibrje, d’oordi sjee an stÆful erjÏstj, cur Ïsjle sjÏad na tÆluv. “Nisj;” ers an sjÆn Cobaan sÏar “tÆÆ qam in do xidj ibrje; acas a meeu tjrÏ wall ornesj taa mo jeei ’sa walje acam, a ducenn sjÏad qor an oie an xirj, qam an oie an xam, acas bÆÆrtj an oie na cancedje, acas njÏr eean Ær lee na waail ÆÆx do waq feen, jÏaroonj an obirj acas njÏ veeuv ÆÆn obirj ins a doun a qompeeraalje leehe. Jofi tuu,” er sjesjan, “bÆn eean laav awaain ins a tjÆx, acas paasjdje lljÆh-uuil; acas qruuax Æruur ins a doras.”

Xirj an t-Æherj lesj llonc ansjin, acas xirj sjee nÆll co h-Eerje ee. VÏ sjee erj sjuul erjÏu co wuuirj sjee amax a tjÆx: acas hÆnik sjee stjÆx in a tÏ.

Dj Ïari sjee erj, a veeu an tjÆx Cobaain ooig? Duuertj an vÆn co mwÏ ee. “Duuertt sjee ljom co ro bÆn erj lljÆh-laav, acas paasjdje lljÆh-uuil ins a tjÆx, acas qruuax Æruur ins a doras.” “NÆx vekin tuu,” er sisjan, “nÆx wil acam Æx lljÆh-laav, acas vekin tuu an proosjdje sjo erj laav a paasjdje?—nÏl is acam kee an moomeedj xirji sjee an proosjdje in a huul acas a mani sjee an tuul es feen? acas vekin tuu an xruuax Æruur amwihj ins a doras?”

Dj Ïar sjee ansjin na tjrÏ wall. “Kee na tjrÏ wall Ïad?” er sjisjan. “Taa qor an oie an xirj, qam in oie an xÆm, acas bÆÆrtj an oie na cancedje.” Hig sjÏ ansjin nax ducett sjeead erj Æsj a xÏe, mar djicett sjÏ na foqle-sjo.

“Taa na tjrÏ wall ins a xoora sjin hÏs, a ducenn sjÏad, qor an oie in xirj, qam in oie an xam, acas bÆÆrtj in oie na cancedje.” Xuua sjÏ sjÏs acas doscel sjÏ an xoora, acas duuertt sjÏ lesj feen a qromu sjÏs co tuunj a xoora,—co ro sji feen ennjÏsjal. Xrom sjee sjÏs, acas anuuirj fuuirj sjÏ qrom ee, xa sjÏ stjÆx ins a xoor’ ee, acas Çridj sjÏ an xoora erj, acas duuertt sjÏ lesj co wanitt sjee ansjin co djicu Cobaan ooc acas sjÆn Cobaan a walje, acas luuax a sÏhirj. Xor sjÏ qontas ec Balar Beeman co ro waq a confinement, eki co dj icu Cobaan ooc acas sjÆn Cobaan a walje. Xor sjee lljoofwe llonc acas xirj sjee a walj iad feen acas a paaie; acas lig sjisje maq Walar Beemann erj Æsj egesan. Nuuirj a vÏ sjÏad ec imÆxt a walje, dj Ïari Balar Beeman co Cobaan, kee an goue jofitt sjee a xirju Ïarenaxa lee hÏ an xuuirtj. “NÏl eean gou’ in Eerinn is fÆÆr nÆÆ CavidjÏn Coo.” Nuuirj a hÆnik sjÆn Cobaan a walje duuertt sjee lee CavidjÏn Coo can eean paai erj bih a claqu wuui, erj Ïarenaxa a jaanu con quuirtj, ÆÆx a Çlas:—Çaa curti fuuie fÏhje barillje co lÏnitt sjÏ lee bannje na fÏhje barillje.

SjkrÏu ansjin Balar Beeman co djÏ an CavidjÏn Coo, co dooritt sjee Çoo an Çlas, ÆÆx a Ïeranaxa a jaanu con quuirtj: ÆÆx njÏ huc sjee an wuuerax Çoo nuuirj a xirj sjee ege an Çlas; acas vÏs ege co nnjimoott sjÏ wuua, nuuirj nÆx duc sjee Çoo an wuuerax.

Sjee an maracu jaanitt CavidjÏn Coo ansjin lee hole CÆsjkiax a hicu ege;—Æn Çlas Ærje acas a hoort ege slaan a walje a trÆnoona; jaanitt sjee qlÆve co hole cÆsjkiax a dj Ærju Ï. Dj Ïsitt sjÏ feeur Qruuaxaan Qonaxta an laa, acas d’ oolitt sjÏ djox a Lax Eeaxirj a Cuuicalu a trÆnoona.

HÆnig KÏan waq Qaantje ege, co waadd sjee qlave djaanti. Duuert sjee lesj co nnjaanu, ÆÆx cur a bee a waracu a vee ege, co coihitt sjee an Çlas Ærje an laa sjin. “NÆ mar ro sjÏ lÆt a walje acam trÆnoona, qoihi tuu do hjinn a ligin sjÏs erj anj Ïnuur co mani mee an kinn jÏet, lee do xlave feen.”

Dj imi KÏan waq Qaantje acas ruc sjee grjim robel orhi. Nuuirj a hÆnik sjee a walje trÆnoona, “Sjo Ï, mwihj, a Çlas” er sjesjan lee CavidjÏn Cou. VÏ CÆsjkiax esti ins a hjÆÆrta, Ridjirje an Çaairje. Rjih sjee amax, acas duuertt sjee lee KÏan waq Qaantje, “tÆÆ ’n cou a xirj an ouertj in do xlave, acas mar ro grjim acad erj njÏ bee buui imaru acad.” Nuuirj a xuui KÏan waq Qaantje estjÆx njÏ q)ivne sjee an Çlas a xirj estjÆx. Dj Ïari CavidjÏn Cou Çe “Kee wil an Çlas?” “Sjo Ï amwihj ec an doras Ï.” “Xirj estjÆx Ï” er sjesjan. Nuuirj a xuui sjee amax, vÏ sjÏ imi. “Lig sjÏs do hjinn erj anj Ïnuur, co mani mee an konn dÏet.” “TÆÆ mee Ïari onoorj hjrÏ laa ort lee col a hÏari.” “Veerhi mee sjin ditj” er sjesjan.

Dj imi sjee lesj ansjin acas vÏ sjee lljÆnuintj a lorac co dÆnik sjee co djÏ an Ærige. VÏ sjee sjÏr acas enjÏar erj a traai, dÆÆ tÆrentj a cruuege daa xlÆcenn lee buuerhe enjeei na clasje. VÏ fÆr amwihj erj an Ærige in a xorax. Dj omirj sjee estjÆx co djÏ ee, acas vÏ an fÆr sjin Mananaan bwÏ maq a Ljirj. Dj Ïari sjee Çe “Kee a taa ort ennju?” Dj ini sjee Çoo. “Keeard a veerhaa con tjie d’ aaqu huu ins an aatj a wil an Çlas?” “NÏl dÆdi acam lee toortj Çoo.” “NjÏr iari mee ort ÆÆx lljÆh a ncruui tuu co djige tuu erj Æsj.” “Veerhi mee sjin ditj” ers a KÏan waq Qaantje. “BÏ ’s estjih ins a xorax.” Lee locen do huul, d’ aac sjee ee herj a riaxta na fuuariaxt; njir brjÏhu eean grjim erjÏu erj an ilaan-sjo, ÆÆx djih sjÏad a hole hoort bÏ fuuar. Rjinn KÏan waq Qaantje tjini, acas hesji sjÆ brjÏh an vÏ. Nuuirj a xuali Balar Beemann co ro lehidj onn, hooc sjee estjÆx na qookerje, acas na sjgeeali, acas anj Ær tjini ee. Well; vÏ ÆÆn Ïen awaain ec Balar Beemann acas rjinnju taricerÆÆxt cur bee an maq eki a warahu an t-Æherj woor. Xoi sjee ansjin in a confinement Ï, fwatjÏs co rÆhi anj Ær dÆÆ xooirj, acas ee feen a veeuv lee vÏa eki; acas sjee an companion eki, dummy mraa. D’aac Mananaan buui co KÏan waq Qaantje—clas erj bih a luqett sjee laau erj fwosceltj acas dridj na jeei. VÏ sjee c’ ouarq erj Balar Beemann a Çol co djÏ an tjÆx-sjo donnj Ïen lee bÏa eki; acas xuua ’sjee feen na jeei co djÏ an tjÆx; acas loc sjÆ laau erj an clas, acas doscel an doras; njÏ wuuirj sjee Æx an vertj wan onn. Rjinn sjee tjinni Çoofwe. VÏ sjee tjÆÆxt onn erjÏu, cur qasu dine qlanne orhi. VÏ sjee col ec imÆÆxt ansjin nuuirj a rucu a paasjdje. Xuua sjee co djÏ an rjÏ acas duuertt sjee lesj co coihitt sjee imÆxt. “Tige n imÆha?” er sjesjan. “Taa, djeerji mÆlhoo Çam oo hÆnik mee in an ilaan-sjo. Qoihi mee imÆxt.” “Kee an mÆlhu ee?” er sjesjan. “Qasu dine xlanne orram.”

VÏ bertj waq Çoo erj an ilaan ele fjoolam drÏaxta. HÆnik sjÏad a walje erj xuuirtj ec an Æherj. “Æherj” ers a fÆr aqu, “xirji do sjgeeali, do qookerje acas d’ Ær tjinu do haai feric ort.” VÏ KÏan waq Qaantje c eesjtjÆxt Çaa rÆÆitj, xuua sjee co djÏ an Ïen Walar Beemann, acas dj’ ini sjee an sjgeeal dih a d’inisj a drÏhaar. “Well!” er sjisje, “taa sjee an am acad a veeh c’imÆÆxt anisj. Sjin Ï, qruuaxt erj a walle, buuarax an clasje, acas beei an Çlas xoo luua lÆt; acas toor lÆt an paasjdje.” Dj imi sjee acas anuuirj a hÆnik sjee co djÏ an spot a xirj Mananaan amax ee vÏ Mananaan onn erj a spot. “BÏ estih ins a xorÆx” ers a Mananaan; “acas djaan djefirj, nÆÆ baaihi Balar Beemann sjinn maa hig lesj ee; ÆÆx is muu an drÏaxta taa acamsa naa ege,” ers a Mananaan BwÏ waq a Ljirj. Lljeem sjee estjÆx ins a xorax acas lljeem an Çlas estjÆx xoo lluua lesj. LljÆn Balar Beemann Ïad, acas hooc sjee an Ærige in a stirm, rive acas na jeei: njÏ rjinn Mananaan ÆÆx a laau a hÏnu amax acas rjinn sjee an Ærige kuun. LljÆs Balar an Ærige rive, duul lee co nuuihitt sjee Ïad; ÆÆx xoih Mananaan amax qlox acas xirj sjee es an Ærige.

“Nisj, a HhjÏan waq Qaantje, tÆÆ tuu slaan, saawalti ins a walje; acas keeard a verhis tuu ljom erj a hon?”

“NjÏl dÆdi acam lee toortj ditj ÆÆx a paasjdje acas nji rÆÆhimwidj a djaanu Çaa llje Çe, ÆÆx verhim Çitj elig ee.”

“TÆÆ mee bwÏax ditj: sjin ee an rud a vÏ mee Ïari. NjÏ veei eean cÆsjkiax ins a doun qoo maih lesj,” ers a Mananaan.

Hooc sjee suuas lee klÆs luu acas cÆsjqu ee. Sjee an tÆnim a waasjtje Mananaan erj, a Doll Daana. VÏ sjee acas Mananaan laa amwihj erj an Ærige, acas hÆnik sjÏad fleet Walar Beemann a sjoolu.

Xirj Doll Daana faainnje, erj a huul, acas hÆnik sjee an t-Æher moor erj a deck, a spasjdoorÆxt. NjÏ rou ’s ege cur bee ee an t-Æher moor. Losjk sjee lesj dart es a fooqa acas ware sjee ee. VÏ an tÆracerÆÆxt fulfil-aaltji ansjin.

BRJEEAXT AN DOONJ.

Dialect of Glencolumkille, co. Donegal.

Vi rjÏ ansjin acas njÏ roo ege Æx an maq awaain. VÏ sjee ’mwih a sjelig. VÏ sjee col hÆÆrt na relig. VÏ kÆrher ins a relig acas qorp aqu. VÏ feeax erj a xorp. Xuui maq rjÏ estjÆx. Dj’ esa sjee codjee vÏ orhu. Ers a fÆr “TÆÆ feeaxa oinnje erj anj ’Ær a tÆÆ maru. NÏl mee sÆÆsta qorp a xor, co nnjÆÆli ÇÆÆ waq tÆÆ ansjo co nnjÏoli sjeead na feeaxa.” “Nil sjinn ÆÆbult a nnjÏol” ers a fÆr aqu. “TÆÆ quuig font oimsa” ers a maq a rjÏ. “Veerhi mee ÇÏv ee erj a qorp a xor.” Huc sjee Çooif na quuig font. Qwirju an qorp. Dj ’imi maq a rjÏ na helig. Xuua sjee a walje trÆnoona. Madjin laar na waarax vÏ sjnÆÆxt ann. Xuua sjee amax a helig erj a tjrÆÆxta. Ware sjee prjeeaxaan duh. HÆs sjee na hjonn acas d’ ouer sjee erj. Duur sjee n intjin heen nÆÆx boositt sjee vÆn a xÏe Æx a vÆn a meeu a kinn qoo duh lee kletj anj eein, noo qrÆkonn qoo gÆl lesj a tjrÆÆxta, gruuie qoo djÆrac lesj an il. HÆne sjee a walje. Laarna waarax nuuirj a dj eerji sjee njÏ sjee heen acas dj imi sjee lesj co waadd sjee an vÆn-sjo. Nuuirj a vÏ sjee sjuul lesj tÆmal, qÆsu buuaxoll ruua doo. VÆni a buuaxoll doo. Dj esa sjee qÆÆd a vÏ sjee col. Dj inisj maq a rjÏ doo Ço ra sjee col co vekitt sjee an ouerq awaain erj a vÆn sjin. “’S fÆÆr misj’ Æsdoo” ers a buuaxol ruua: “Codjee an tuu-arasdal vees tuu Ïari?” “LljÆh a sÏrÆhÆmwidj konn laa acas blÏen.” Hjuul a vertj lljoofwe co roo ’n trÆÆnoon’ ann. Ers an fÆr ruua “tÆÆ fÆr mwintjerÆx duusa na xooni ’s a xillj-sjo hÏs. Fan his’ ansjo co dj ige misje nÏs.” Xuui an fÆr ruua sjÏs co tjÆx an Æhi. VÏ an faahax na hÏe erj qahirj ec an tjini. “Onkel jÏlisj” ers an fÆr ruua “mar sjoo tÆÆ tuu?” “SjÆÆ Çine wintjerje jÏlisj; codjee tÆÆ tjÆÆxt orram?”

Ers an fÆr ruua “RjÏ an Doon hirj woor-wantjrÆÆt tjÆÆxt nuuas ansjin lee do warue. Coo a walax a hileshuu.” (?) “TÆÆ tjÆÆx Ïerennj oim mwÏh ansjo. ClasÆÆl mee stjÆx ann.” ClasÆÆl sjee an fÆr estjÆx. Xuua sjee insjerj a woisjter. Huc sjee a woisjter huuas co tjÆx an Æhi. Rinn sjee roi a supÆÆr. Xuua sjeead a llÏe.

Sjee an jeemnÆx vÏ ec an Æhax erj madjin “Woscel Ïad.” Xuui a fÆr ruua insjerj. Dj esa sjee codjee vÏ erj? “TÆÆ mee xooirj a veeh reei lesj an oqras. Lig amax es sjo mee klisju.” (?) “NjÏ liki mee ’max huu” ers a fÆr ruua co nj insji tuu duh qou’l a qlooxa doraxa.” “Sjin rud nÆx n’ insji mee don ’ine co brÆÆ.” “Well! maa’s fÆÆr lÆt can insje noo veeh ansjin co waa tuu baas.”

“Ol a ra mee nÏs fwidj ann, tÆÆ sjee qroxt in a lljeehidd-sjo room.”

“TÆÆ ’s oimsa” ers a fÆr ruua, “qou’l sjee; bÏ hise ansjin Ætts tol lÆt.” Nuuirj a xooli an fahax nÆx wÏtt sjee amax, huc sjee lljeem ’max edjirj ÇÆÆ ronqa don tjÆx Ïarenj. Rinnju ÇÆÆ lljeh doo. Hitj lljÆh amwih acas lljÆh estih. Xuui a fÆr ruua co tjÆx an Æhi. Rinn sjee reei a mrikwast. Huc sjee lljoofwe nnjÆrt ooirj acas Ærigidj;—ÇÆÆ jÆrÆn acas ÇÆÆ jÏolledj. Dj imi sjeead lljoofwe co ro ’n trÆnoon’ ann, co d’Æni sjeead estjÆx a collj ele.

[In this wood is another giant, from whom in the same fashion he obtains the “brooca sjlouana”; and then they go on to another wood, in which is another giant, from whom they obtain the “qelev solaste.”]

“Nisj” ers an fÆr ruua, lee na woisjter “bÏmwidj a tjÆxt a welje: tÆÆ ar sÆÆih oinnj. NÆÆ coo an tasi nÏs fwidje. VÆn a wil tuu tÆrentj orhi—nÏl Æn xrÆnn ins a xollj nÆx wil konn dine qroxt erj, Æx Æn qrÆnn awaain tÆÆ fwirjÆÆxt lee do hjonn-sa. Pilamwidj a walje” ers a fÆr ruua. “NjÏ rÆÆhe mee a walje xÏe” ers a maq a rjÏ “co veki mee ’n ouerq awaain erj a vÆn sjin.”

Xo sjeead an tasi co djÆhi sjÆd (co) tjÆx a rjÏ. Rinn an rjÏ fwaruÆtje woor rive. Claq sjeead an Ïneerj. Xa sjeead an Ïh ec ool acas lee sport. Nuuirj a vÏ sjÏad na sÏe ec na supÆÆr hÆne sjisj anuuas a tjÆx baar. VÏ an konn qoo duh lee etje anj eein, qrÆkon qoo gÆl lesj a tjrÆÆxta acas cruuÏe qoo djÆrac lesj an il. HÆne sjÏ Æd lljoofwe ’n ÆÆitj a ra sjeead ec Ïhe. Xa sjÏ qÏar insjerj. Duur sjÏ lesj mar meeu qÏarsan ege lee toortj dih maarax co mwinett sjÏ an konn dih. Ruc sjee erj a xÏar. Xor sjee sjÏs in a fooq’i. Nuuirj a vÏ sjeead a col a llÏe, ers an fÆr ruua lesj “ouarq a wil a xÏar oiad.” Xor sjee veeur in a fooqa.

NjÏ ro an xÏar ege. Hilh na djoora. “Truua nÆr a (c)laqe mee do xoorlje, nuuirj a dj Ïar tuu orram pillju welje.” “Beedjirj co wÏmisj buui alig erj” ers a fÆr ruua. “VÏ sjee a vlandar co wuuirj sjee co llÏ ee. Nuuirj a xirj a fÆr ruua a llÏ ee xor sjee erj a qlooxa dorraxa. Huc sjee lesj na brooca sjlouana, acas a qelev salaste. Xo sjee amax acas hÆs sjee ’s a wack-yard. HÆne sjisj’ amax. Rinn sjÏ sjÏs erj an Ærige. HÆne sjÏ Æd lesj an Ærige. Xa sjÏ blÏasq es a fooqa. Rinn sjÏ baad dih. Xo sjÏ stjÆx s a waad. Wuuil sjÏ ’c imaru lee cÆÆ fÆdel, co d’Æne sjÏ sjtjÆx erj an ilÆÆn vÏ ins an Ærige. VÏ fÆhax moor erj a xladax. “Wil dÆdi lÆt huum anoxt?” “NÏl” er sjisje, “Æx beei sjee ’s an Ïh maarax ljom. TÆÆ maq rjÏ Eerinne ’noxt oim. Beei sjee ljom insj’ ortsa maarax.”

Xuua sjeead na tÏa; “Sjoudj qÏar huc misje Çoosan noxt. TÆÆ sjÏ hisÏ.” D’Æscel a fÆhax qoora. D’ aac sjee an xÏar erj hoonj a xoora. VÏ an fÆr ruua a hÆsu erj konn na xoora. Nuuirj a d’ aac an faahax an xÏar ins a xoora ruc a fÆr ruu’ orhi nuu cur xo sjee na fooq’Ï. VÏ an tjÆx laan cooirj. Xo sjÏ blÏe na ncooirj cur vlÏ sjÏ tjrÏan muunj acas fole. Rinn sjÏ reei a supÆÆr. Claq sjeead a stuff sjin. HÆrna fahax ege kleeorsi Ïarennj acas qrÆkon laarje baannje. LlÏ sjeead ansjin co madjin.

Nuuirj a hÆnik an laa, dj eerji sjisje acas dj imi sjÏ tÆrentj erj an Ærige. LljÆn a fÆr ruua Ï. Nuuirj a xo sjÏ Æd lesj a waad xor sjÏ an baad erj an isjge. Xuua sjÏ heen estjÆx inti. LljÆn a fÆr ruua Ï erj an Ærige. VÏ sjee sjkeetÆÆl insj’ orhi lesj a qlev salasta. NjÏ roo ’s ege codjee vÏ a flehu. Nuuirj a xo sjÏad Æd lesj a walje xuui a fÆr ruua insjerj a woisjter. Dj esi sjee ra sjee na xollu. Duurtj maq a rjÏ nÆx roo. “HÆÆwal misje do hjonn anoxt. Sjoudj a xÏr. Qwirj in do fooq’ Ï.” Xor sjee an xÏr in a fooqa. Xuui an fÆr ruua a llÏe. Nuuirj a vÏ an brikwasta reei erj madjin ring-ÆÆl an bell. Dj eerji sjeead acas njÏ sjeead Ïad heen. Nuuirj a vÏ sjeead claqu mrikwasta hÆni sjisj’ anuuas an tjÆx baar. “Wil a xÏr oiad huc misj ereeirj?” Xor sjee veer in a fooqa. Xa sjee an xÏr insj orhi. Nuuirj a hÆne sjÏ co roo an xÏr lee faail ege, hÆne sjÏ hÆÆrt lee sweep awaain. Vrjisj sjÏ lljÆh a vÏ erj a taabele. “TÆÆ tjrÏan don Ïne bontj oiam” ers a maq rjÏ Eerinne. “TÆÆ” ers an rjÏ. “’S tuu an cÆsjkiax is fÆÆr a hÆnik in mo hÏ erjÏu.”

Xo sjeead a helig an laa sjin. Nuuirj a hÆni sjeead a walje vÏ sjeead djÆnu grinn acas qodjÆÆta co d’Ænik Æm supÆÆre. Nuuirj a vÏ sjeead claqu supÆÆr hÆnik a vÆn vrjee Æd lljoofwe. Xa sji sjisuur insjerj. “Mar roo’sj oiad lee toortj duuh maarax beei do hjonn oiam.” Ruc sjee erj a tj-isuur. Xirj sjee na fooq ee. Nuuirj a vÏ sjeead a col a llÏe “ouerq” ers a fÆr ruua lee na woisjter “wil a sjisuur oiad.” “NÏl” ers a moisjter. “S dÆn a halj tuu ee.” Xo sjee a x)Ïnu. VÏ ’n fÆr ruua a vlandar co wuuirj sjee llÏ ee. Nuuirj a xolle sjee, xuui a fÆr ruua amax. Xor sjee erj a qlooxa dorraxa acas na Brooca sjlouene, acas huc sjee qelev salaste.

[The visit to the giant in the island is repeated, the red man bringing back the scissors as the comb.]

Nuuirj a vÏ an brikwasta reei hÆne sjÏ nuuas an tjÆx waar. VÏ sjÏ flox, baaitjÏ. Djesa sjÏ dih ro ’n sjisuur ege lee toortj dÏh. Xor sjee a veer in a fooqa, xa sjee insj’ orhi an sjisuur. Huc sjÏ an sweep awaain, njÏr aac sjÏ grim delf erj a taabele nÆr vrjisj sjÏ lee mÏhÆsu. Duurtj maq a rjÏ co roo ÇÆÆ djrÏen an Ïne bontj enjuh ege. “TÆÆ” ers a rjÏ “acas tÆÆ huul oiam co mwine tuu’ lig Ï: tÆÆ misje torsaail lehi.”

Xa sjeead a laa sjin a sjelig, co d’Ænik an Ïhe. Nuuirj a vÏ a supÆÆr reei, hÆne sjisj’ anuuas lee flight. “Mar roo na pushini djerinÆÆha fooqas misj’ anoxt, beei do hjonn oiam.” “S deli duusa” ers a maq a rjÏ, “fis a veeh oimsa codjee na pushini djerinÆÆha fooqas tise.” VÏ sjee co buuerhe nÆx roos ege codjee jÆÆnitt sjee. VÏ ’n fÆr ruua dÆ vlandar co wuuirj sjee na llÏ ee.

[The red man goes with the cloak, &c., as before, and follows her to the island.]

Nuuirj a xo sjÏ a djirj erj an ilÆÆn, vÏ an fahax a buuerfi erj a xladax. “Wil dÆdi lÆt insj’ orram?” ers an fahax. “NjÏ huuri mee an dÆh xÏ insj ort. Lig tuu erj sjuul a xÏr. Lig tuu erj sjuul a sjisuur. VÏ an dÆÆ qidj ege lee toort duuh erj madjin. Xirj misje gÆs anoxt erj nÆx mÏen ege lee toortj duuh. Sjin Ï na pusjini djerinÆÆha fookinj anoxt acas sjin hise.”

Xo sjÏ na vlÏe na ncooirj. Wuun tjrÏen fala acas tjrÏen muunj. Rinn sjÏ reei na hupÆÆre. Dj Ïh sjeead acas ool sjeead a sÆÆih doo. Fuuirj sjee qleeorsa Ïarenj, qrÆkon laairje baannje. LlÏ sjeead ansjin co madjin. Nuuirj a hÆnik an laa laarna waarax fooc sjisje tjrÏ h-uuirje. “Sjin Ï na pusjini djerinÆÆha fooqas misje. NjÏ veei sjeead sjin ege lee toort ditj maarax.”

Dj eerji sjÏ acas dj imi sjÏ. Nuuirj a xo sjÏ ’max, sjgib a fÆr ruua konn don Æhax. Xor sjee gÆd in a xluesj. Xa sjee erj a Çooalenj ee. VÏ sjee erj a xladax qoo luua leehi-sje. Xo sjisj estjÆx ’s a waad. VÏ sjÏ tÆrentj erj a walje. Xo sjesjan amax na djeei. Erj veead a lljox sjee Ï na hÏhe hele lljox sjee ÇÆÆ huuirj qoo moor an Ïhe sje. Xuua sjeead a walje. Xuui a fÆr ruua ’n ÆÆitj a roo ’n moisjter a llÏe. “Will tuu do xollu, a woisjter?” “NÏl mee anisj” ers a maq a rjÏ. “Sjoudj na pusjini djerinÆÆha fooc sjisj na reeirj, acas, lljooca, ba crÆÆna na pusjini Ïad ec lady a veeh boocu.” Ruc sjee erj a konn acas xa sjee fwÏ ’n lljÆbwi ee. Nuuirj a vÏ ’n brikwasta reei erj madjin hÆne sjisj’ anuuas lee flight. Djesa sjÏ Çih “qoul na pusjini djerinÆÆha fooc misj ereejrj?” Xor sjee laau hÆrisj fwÏ ’n lljÆbwi. Ruc sjee an konn an Æhi. Xa sjee ’nonns na qasi. Nuuirj a hÆne sjisje co roo faahax maru, huc sjÏ sweep awaain; njÏr aac sjÏ taabel noo qahirj, noo dÆdi a roo erj a taabele nÆx djÆr sjÏ smoloca dih, vÏ sjÏ qoo mÏhÆsta. “TÆÆ do nÏn alig buntj oiam” ers a maq a rjÏ. “TÆÆ: acas is tuu an cÆsjkiax ’s fÆÆr a hÆnik foo mo hÆx erjÏu.”

“Well! rÆhÆmwidj a helig enjuh” ers an fÆr ruua. Xuua sjeead a helig. Win an fÆr ruua tjrÏ bueltjÏn. Rinn sjee tjrÏ huusjte. Nuuirj a xo sjeead a walje “nisj” ers a fÆr ruua, “tuurj amax do nÏn ansjo.” Huc a rjÏ amax Ï. “KÆncel a qos acas a laawe” ers a fÆr ruua: “faac na llÏ ansjo Ï.” D’aac a rjÏ na llÏ Ï. Huc an fÆr ruua suustje don rjÏ acas konn do woisjter. “Buuil hise an hjeead wullje.” Wuuil a rjÏ an hjeead wullje. VÏ an tjruur a buuelu erj feg tÆmal fada. Djimi bloirje tjinu ’max Æs a beeal. “Buuelici liv tjilu. TÆÆ tjilu intji.” Wuuil sjeead lljoofwe cur imi krÆp ele tjinu ’max Æs a beeal. “Buuelici lif” ers a fÆr ruua. “TÆÆ konn ele intji?” Wuuel sjeead lljoofwe cur imi an tjrÏwe konn. “NÆÆ buuelici nÏs moo” ers an fÆr ruua. “Sjin tjrÏ jÏawal djimi esjtje. ScÏlici Ï ’nisj. TÆÆ sjÏ qoo saqirj lee Æn vÆn erj a walje.” ScÏl sjeead Ï acas xor sjeead a llÏ Ï. VÏ sjÏ torsaax a njeei a buuelu.

Fuui a soiert meesje acas kleerjax qloihje. Poosu ’n laanawin. D’Æn a fÆr ruua aqu laa acas blÏen. Ruucu maq ooc Çooif. Nuuirj a vÏ an laa acas blÏen ’stih duuertj a fÆr ruua—cur vÏhidj lesj a veeh ’c imÆÆxt. “NÏl is oims” ers a maq a rjÏ codjee jÆÆnhas misje do jeei. “Oh! njÏ vee mwillj ort” ers a fÆr ruua; “is qooirj an saqru.” “S qooirj” ers a maq a rjÏ. “Xoo (?) sjee ÇÆÆ lljeh dÆÆ wuuirj sjee a d’Æsdoo sjee ee.” “Veerhi mee an paaisjdje alig ’itj” ers a maq a rjÏ: “tÆÆ truui orm a col a jÆru.” “NjÏ claqi mee alig ee” ers a fÆr ruua: “njÏ claqi mee Æx mo waraca.” Ruc maq a rjÏ erj a sjgon (? sjgian) col a jÆru. “Stop do laau” ers a fÆr ruua. “VÏ tuu heen fuuascoltjÆx. A qiminÆx lÆt a laa vÏ tuu col hÆrt lesj a relig. VÏ kÆrherj ins a relig acas qorp ooqu, acas Ïad ec ÆrigÆl. VÏ feeax erj a xorp. NjÏ roo sjeead sÆsta a xorp a xor co nnjÏalti na feeaxa. VÏ quuig font oiadsa. Huc tuu Çooif ee a xorp a xor. Misje vÏ ’s a xoora an laa sjin. Nuuirj a hÆne misje hise col a konn a journey hÆnik misj insj ort lee do hÆÆwal, mar vÏ tuu heen qoo moih sjin. Pronam do faaisjdj’ ort acas do xidj Ærigidj. Slaan acas bÆnÆÆt oiad. NjÏ eki tuu Æn ouarq orramsa nÏs moo.”

[Note.—English words or parts of words retaining their pronunciation are in italics.]